Vaarikas on paljude lemmikmari ja meie peres samuti 😊. Idee vaarikapõllu rajamiseks tuli aastal tegelikult 2017 natuke juhuslikult. Seda toetas asjaolu, et vaarikad on ka head meetaimed ja mesilasi peetakse meie talus juba üle kolmekümne aasta. Kohe algusest peale sai meie istandus planeeritud selliselt, et kliendil on võimalus ise meie juurde marju korjama tulla ja meie rõõmuks on see kontseptsioon klientide poolt hästi vastu võetud. 2019. aasta sügisel istutasime 1800+ vaarikataime, sellele eelnes hulk otsuseid ning ka põllumaa ettevalmistamine.
6 aastat kogemust ja ära tehtud tööd on olnud õpetlikud. Seetõttu jagan meelsasti soovitusi ja näpunäiteid, mida vaarikaistandust või koduaeda vaarikapeenart rajades võiks järgida ja milliste töödega tuleb kindlasti arvestada.
Sortide valik: Kui idee oli peas selge, siis alustasin sortide valikuga. Viljandi maakonna inimesena pöördusin nende kohta rohkem teada saamiseks Polli Aiandusuuringute Keskusesse, kus mind võõrustas Liina Arus. Liina on väga kaua olnud Eesti Maaülikooli Polli instituudis vaarika jt. põnevate kultuuride kasvatustehnoloogiate spetsialist. Täna tegeleb ta peamiselt ettevõttes Mulgimaa Marid, mis tegeleb marjade kasvatamisega Kärstna lähedal. Esmakohtumisest alates usaldan iga Liina nõuannet 100% sh istanduse rajamine, hooldamine, taimekaitse jne. Sel korral olid minuga Pollis kaasas sel ajal veel 3-aastased kaksikud Marten ja Marleen, kes liiga palju sorte proovida ja vaadata ei lubanud, ent tulin Pollist tagasi teadmisega, et rajan peenrad kolme erineva sordiga:
- Novokitaivska (varavalmiv, haiguskindlam sort);
- Clen Ample (keskvalmiv ja väga suure viljaga sort) ning
- Polka (hilissuvine, ussivaba ja taasviljuv vaarikasort).
Taimed said tellitud, sest nii suurt kogust kohe turult saada ei pruugi.
Istutamine: Olin juba ette otsustanud, et istutamise teeme sügisel. Esiteks on kevadel alati aiatöödega kibekiire ja teiseks võib põuane kevad taimede juurdumist pidurdada. Kõik taimed ostsime Eestist, sest pean oluliseks siinsetele ilmastikuoludele vastupidavust. Istutamistööle tähtsaim on eelnev maa ettevalmistus, mille planeerimine ja tööd algasid juba kevadel. Koht sai valitud päikeseline ja maatükk paraja suurusega. Vaarikaistanduse eluiga on 10+ aastat (olenevalt sordist), seega kaaluda tasub hoolikalt, kuhu taimed kasvama panna. Valitud kohale külvasime ristikut ja teisi meetaimi, mis sügisel maha niideti. Traktoriga laotati põllule lambasõnnikut, mis maasse künti koos mahaniidetud heinamassiga. Edasi põld randaaliti ja korjasime põllult ka kivid. Kui vaarikatele mõeldud maa oli ette valmistatud, siis traktori ja kiletamismasinaga sai rajatud peenrad. Peenrakile alla panime kohe ka kastmisvooliku. Miks kilega peenrad? Ikka selleks, et umbrohi on see, millega ei jõua võidu joosta, sest ütleb ju Hando Runneli kirjutatud laul, et „jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi“. Alates peenarde rajamisest tegime töid talgute korras ja aitäh kõikidele sugulastele ja sõpradele, kes meid selles aitasid. Vaarikate istutamist planeerides on minu kindel soovitus rajada peenar kas peenravaiba, kile või multšiga. Tohutu aeg, mis rohimisele kulub on sellega kokku hoitud. Pealegi ei tähenda, et kile abil tehtud peenrad oleks umbrohuvabad ja oi kuidas kõrvenõges rammusal maal kasvada armastab! Rohimisest seega pääsu ei ole, aga ilma kileta oleks see töö 100x hullem. 2019.aasta oktoobrikuu lõpuks oli istanduses 12 x 100 meetrist vaarikarida, taimed istutatud 50cm vahedega.
Esimene kevad ja vajalikud hooajalised tööd: 2020. aasta kevadel olid sügisel istutatud taimed kenasti juurdunud ning valmis andma esimest väiksemat saaki. Liiga palju ei olnud vajalik harvendamist ja lõikustöid teha, sest istandus oli alles uus. Saime korjata esimese saagi ja klientidele jagus ka. Jaanipäevaks oli selge, et istutatud 600 Clen Ample vaarikataimest oli talvega „ellu jäänud“ ca 10 taime. Kõik teised taimed olid saanud talvekahjustusi. See oli suur löök ja selgus, et tehtud töö on luhta läinud. Kõik selle sordi istikud (600 taime) vahetas taimemüüja ja istutasime 2020. aasta sügisel uuesti. Suviseks tööks istanduses oli lisaks vaarikate korjamisele peenravahede niitmine. Tegime investeeringud ka kastmissüsteemi tarbeks, sest kile alla vesi niisama ei pääse ja taimede kastmine, eriti vaarika viljumise ajal, on väga oluline. Süsteem sai automaatne, kuid kastmiseks kuluv veekogus oli suur. Selleks, et veevarud oleks piisavad tuli meil ka tiiki suuremaks kaevata. Esimese saaki andva suvega õppisin, et kui kevadel tunduvad vaarikavarred sirged, siis koos lehtede ja marjadega vajuvad nad longu ja segavad peenarde hooldustöid. Kirjanduse järgi ja ka õpetussõnade järgi, mis sain Pollist esmakohtumiselt, siis teisest aastast alates vajavad kõik suvised vaarikasordid toestamist. See töö ootas planeerimist ja ellu viimist. Olin esimese hooaja lõpuks positiivselt üllatunud Polka vaarikast, mis andis päriselt ussivabasid ja imeilusaid suuri marju augusti keskpaigast kuni oktoobrikuuni.
Teine kevad ja vajalikud hooajalised tööd: 2021. aasta kevad oli juba töömahukam, sest istutatud taimed vajasid nüüd juba kevadist hooldamist. Lugesin raamatutest kuidas on õige ja selle järgi toimetasingi.
Olen selgeks saanud, et kui vaarikate kasvu ei pidurda, siis on see nagu umbrohi. Seepärast tuleb igal kevadel võtta ette istandiku hooldamine – eelmisel suvel saaki andnud varred tuleb eemaldada ja liiga tihedalt kasvavaid põõsastikke harvendada. Neid töid tehakse selleks, et allesjäänud vaarikatele jääks piisavalt valgust ja toitaineid, et kasvatada pontsakamaid marju. Kevadine taimede harvendamine ja lõikustööd olid väga ajamahukad ning sellele tööle kuluvat aega ei osanud esimestel aastatel veel hinnata. Teadagi, enda tööaega ju ei mõõda … Nüüdseks olen juba targem ja töötunnid on korralikut kirja pandud. Aiapidajale on kevadised tööd niikuinii kõik korraga to-do listis ja kõik on vaja valmis jõuda enne kui loodus päriselt õitsema puhkeb. Vaarika kasvu kiirendamiseks olen pannud alates teisest kasvuaastast igale kileaugust kasvavale vaarikapõõsale 30g (1 supilusikatäis) väetist (YaraMila Cropcare 8-11-23). Koduaias sobib väga hästi kasutada ka kanakaka graanuleid. Väetise panekuks on kõige parem aeg enne pungade puhkemist.
Vaarikasaak teisel suvel oli juba rikkalikum ja rõõm klientide tagasisidest hooldatud peenarde ja marjade kohta on meie jaoks parim palk ja pai 😊. Esimeste aastate üllatus oli kindlalt Polka vaarikasort, mis hakkas suuri ussivabasid marju andma augusti keskpaigast kuni lume tulekuni. Ei usuks, kui ise poleks neid korjanud ka veel oktoobrikuus!
Kolmas kevad ja hooajalised tööd on juba selged: eelmisest aastast olid vajalikud tegemised juba teada ja need kordusid sarnaselt teisel aastal tehtule. Eelmine suvi näitas, et saagikandval perioodil vajavad vaarikavarred toestust, et need maha ei vajuks ning ei segaks niitmistöid. Kolmanda aasta kevadel, täpsemalt emadepäeval, panime paika vaarikapeenarde toestuspostid ning lisasime traadid, kasutades selleks koplinööri, spetsiaalset vaarikatoestustraati ja kinnitusklambreid. Tööd oli omajagu, aga taimedel oli palju parem traatidele toetuda ja meil suvehooajal ridade vahel hooldustöid teha. Tehtud töö tasus end kuhjaga ära, marju oli rohkem ja need ei kukkunud saagirohkuse all vastu maad. Lisaks oli marju mõnusam korjata.
Neljas kevad ja päriselt vaarikakasvataja juba: 2023. aasta kevadel julgen öelda, et tarkust ja kogemust vaarikakasvatajana on juba täitsa parajalt. Investeeringud istandusse on nüüd tehtud (taimed, rajamine, istutamine, kastmissüsteem, toestamine) ja hooaja ettevalmistustööd on ka tehtud. Kõik kulud ning tegevused kenasti kirja pandud ja enda tööaeg realistlikult hinnatud.
Sel suvel saame öelda, et Mesimari aias on veel noor vaarikaistandus oma esimestes parimates aastates 😊.
Oleme valmis oma klientidele suuri, maitsvaid ja puhtas looduses kasvanud vaarikaid pakkuma. Meie juurde saab ka ise marju korjama tulla, ent hea meel on ka oma perega vaarikatellimusi täita. Peatselt rohkem infot meie sotsiaalmeedias. Seniks kohtumiseni!
Kui keegi kaalub loetu põhjal vaarikaistandust rajama asuda, siis julgustan seda täiega tegema! Kodumaiseid marjakasvatajaid mahub Eestisse veel nii palju, seega on neid kindlasti juurde vaja!
Lisaks annan ka raamatusoovitused igale vaarikaentusiastile:
- Arus ja M. Vinogradov „Maalehe vaarikaraamat“ (2020) ja
- Libeki raamat „Vaarikas aias ja köögis“ (2003)