Mesilased on imelised putukad ja mesilase bioloogia ning nende töökus hästi põnev. Mesinikele tundub see ehk tavalisem, kuid siiski põnev maailm, millest tuleks rohkem meesõpradele rääkida!
Teame, et mesi on maitsev, tervendav ja hinnatud toit. Aga kas teadsid, et saada pool kilo mett, peavad 556 mesilast külastama kahte miljonit lilleõit. Toome siia põnevaid fakte mesilaste kohta, et mummude tööd enam hinnata ja kodumaise meepurgi eest oleksid valmis õiglast hinda välja käima 😊.
- Mesilane on ainus putukas, kes toodab toitu, mida söövad ka inimesed.
- Mesilane on ühiseluline putukas. Erinevad mesilasisendid – mesilasema, töömesilane ja lesk – suudavad elada vaid üheskoos suure perena.
- Mesilased suhtlevad üksteisega kahel viisil: nad kasutavad lõhna eritavaid feromoone, et edastada sõnumit teistele mesilastele. Et juhatada teisi mesilasi õiteni, kasutavad mesilased ka spetsiaalset tantsu.
- Mesilase silmas on retseptorid kolme värvuse – kollase, sinise ja ultravioleti tajumiseks. Mesilased on võimelised eristama järgmisi värvitoone: oranž, kollane, roheline, sinine.
- Igas mesilasperes on 1 mesilasema. Ta on mesilasperes ainus, kes muneb. Kõige aktiivsem on mesilasema suvekuudel, mil mesilaspere peab olema kõige tugevam.
- Mesilasema muneb kuni 2000 muna ööpäevas ehk ühe muna iga 43 sekundi tagant. Seda eriti kevadel kui toimub mesilaspere loomulik paljunemine ja pere valmistub suviseks tööperioodiks. Mesilasema lõpetab munemise tavaliselt septembris.
- Töömesilased toituvad õietolmust ja nektarist ning elavad kuus nädalat. Mesilasema toitub mesilasema toitepiimast ja elab kuni kuus aastat. Profimesilates vahetatakse mesilasemad välja 2-3 aasta järel.
- Mesilasperes on keskmiselt 50 000 töömesilast. 20 000 neist on emased töömesilased, kes koguvad mett. Väga tugevates peredes võib olla ka üle 100 000 mesilase.
-
Keskmine töömesilane toodab oma elu jooksul vaid umbes 1/12 teelusikatäit mett.
-
Et saada pool kilo mett, peavad 556 mesilast külastama kahte miljonit lilleõit.
- Et saada kilogramm mett, töötavad 500 mesilast 4 nädalat ja läbivad teekonna, mis on võrreldav 3 tiiruga ümber maakera.
- Töömesilased toituvad õietolmust ja nektarist ning elavad kuus nädalat. Mesilasema toitub mesilasema toitepiimast ja elab kuni kuus aastat.
- Mesilased ei sünni teadma, kuidas mett toota. Vanemad mesilased õpetavad seda neile tarus.
- Mesilase aju on ovaalne ja seesamiseemne suurune, kuid sellel on märkimisväärne võime asju õppida ja meeles pidada. Näiteks suudab see teha keerukaid arvutusi läbitud vahemaa ja söödavarude tõhususe kohta.
- Mesilastel on 5 silma! Kahte suuremat silma nimetatakse liitsilmadeks ja need asuvad pea külgedel. Väiksemad kolm silma paiknevad aga pea ülaosas. Silmade asetus võimaldab mesilastel ümbritsevat maailma hästi näha, eriti lennu ajal.
- Mesilaspere võib tarvitada nädalas kuni 10 liitrit vett. Seega on oluline, et veekogu asuks mesilastarude lähedal, et nad ei pea seda kaugelt tarru tassima.
- Mesilase tiivad liiguvad erakordselt kiiresti, tehes umbes 230 lööki sekundis – see tekitabki mesilastele iseloomulikku suminat. Mesilane võib lennata 10 kilomeetrit järjest ja 24 kilomeetrit tunnis.
- Mesilased on väga olulised lillede, puu- ja juurviljade tolmeldajad. See tähendab, et need aitavad teistel taimedel kasvada ja loodus vajab mesilasi.
- Mesilased ei maga. Selle asemel veedavad nad oma ööd paigal, säästes energiat järgmiseks päevaks.
- Mõned mesilaste liigid surevad pärast nõelamist, kuna nende nõelad on kinnitatud konksude kõhu külge. Kui seda tüüpi mesilane üritab pärast nõelamist minema lennata, murdub osa kõhust.
🐝 Mesilaste tegemistest saab parima pildi Eesti Tallinnfilmi filmist “Meemeistrite linn” (kestab 20 minutit). Leitav ka Youtubest https://www.youtube.com/watch?v=QtTWLSHsY_A