Aina enam räägitakse kliimasoojenemisest, süsinikujalajäljest, kliimaneutraalusest ja megatarendidest (ränne, rahvastiku vananemine), mis kõik maailma muudavad. Pikk vananaistesuvi ning edasi tuulised aga soojad sügised näitavad ilmekalt, et kliimamuutus on tõsine probleem. Vähem oleme mõelnud, et lisaks mõjudele inimestele näitavad loomad ja loodus, et see ei ole enam „tühi“ jutt ja kas midagi saab enam muuta?
Pilt, millise siia valisin – sellel on rapsipõld 13.oktoobril 2023.aastal meie koju sõites…. õitseb nagu suvel, aga meil on oktoober!
Kuna mesilased on osa loodusest siis jääb küsimus – kas ja kuidas nendel soojem suvi ja talv mõjuvad?
Kliimamuutused avaldavad mõju mitmesugustele elusolenditele, sealhulgas mesilastele. Mesilased on olulised tolmeldajad, kes otseselt ja vahetult sõltuvad sellest, kuidas kliimamuutused mõjutavad ilmastikku ja korjetaimi. Erinevatel põhjustel hukkub igal aastal 25–30% mesilasperedest. Aga miks on nii?
Kuigi mesilased on külma vastu üsna vastupidavad, võivad liiga soojad talvekuud põhjustada mitmeid probleeme, mis võivad viia mesilasperede nõrgenemiseni või isegi hukkumiseni. Mesilased moodustavad talveperioodiks talvekobara, et hoida mesilastaru sisekeskkonda soojana. Nad kogunevad tihedalt üksteise külge ning moodustavad kobara, et tekitada soojust ja hoida sisetemperatuuri stabiilsena. Kobara sees võib temperatuur püsida üllatavalt soe, isegi kui väljas on külm.
Liiga soe talv võib mesilasperes kaasa tuua järgmised probleemid:
- Tarus ressursside tarbimine: Liiga soe talv võib põhjustada mesilaste talvitumiskobaras ebavajalikku aktiivsust. Nad hakkavad liigselt tarbima oma meevarusid ja muutma pesa temperatuuri, mis võib viia meevarude ammendumiseni. Kui meevarud lõpevad enne kevade saabumist, võib mesilaspere nälga jääda ja hukkub.
- Haiguste levik: Soe talv võib soodustada haiguste levikut mesitarudes. Mõned mesilasi mõjutavad haigused võivad talvitumiskobaras aktiveeruda, kui temperatuurid jäävad liiga kõrgeks. Soojematel talvedel haigustekitajad ei hävine ning pärsivad mesilaspere arengut.
- Silmaringi laienemine: Liiga soojad talved võivad mõjutada mesilaste käitumist ja põhjustada neil tarbetut lendu. Selle tagajärjel võivad nad kulutada rohkem energiat ja selle taastamiseks vajada rohkem toiduks mett.
Need on väga soojade suvede peamised mõjud mesilasperele:
- Temperatuuride tõus: Kliimasoojenemine toob kaasa keskmiste temperatuuride tõusu. Kui temperatuurid muutuvad liiga kuumaks, võivad mesilased kannatada kuumastressi all, mis võib viia mesilaspere hukkumiseni. Samuti võib soojenemine mõjutada nende lennutegevust ja toidu otsimist, sest nektari kogumise asemel õitelt peavad osad mesilased lennuaval tuulutama ja jahutama mesitaru. Kõige parem temperatuur mesilastele on 22-25 kraadi, siis on nad kõige efektiivsemad. Kui suvesooja on rohkem, siis peavad mesilased kulutama energiat vee tassimiseks tarru ja/või taru jahutamisega.
- Taimede õitsemise periood: Kliimamuutused mõjutavad taimede õitsemise perioodi ja väga kuumal hiliskevadel või suvel lihtsalt õitseb kõik nii kiirelt ja mesilaste korjemaa saab otsa. Mesilaste jaoks on õied nende toit ning mida kauem saavad nad õielt õiele lennata, seda suurem on meesaak. Mesinik saab korjetaimede rikastamiseks külvata ise meetaimi (kurgirohi, keerispea, valge sinep jt) ning sellega pikendada korjeaega. Vähem tähtis ei ole ka põllupidajate ja mesiniku koostöö.
- Toitumisharjumuste muutused: Kliimasoojenemine võib mõjutada õietolmu ja nektari kättesaadavust. Põud ja muutused sademete hulgas võivad mõjutada õitsevate taimede tervist ja taimede kogust, mida mesilased saavad toiduks kasutada.
- Haiguste ja kahjurite levik: Kliimasoojenemine võib soodustada teatud kahjurite ja haiguste levikut, mis võivad mõjutada mesilaste tervist ja populatsiooni.
- Elupaikade kadu: Kliimamuutused võivad viia elupaikade kadumiseni ja muutumiseni, mis mõjutab ka mesilaste populatsioone. Metsade hävimine, põllumaade laienemine ja linnastumine võivad kõik vähendada mesilastele sobivate elupaikade arvu.
Kokkuvõttes saan öelda, et kliimasoojenemine avaldab negatiivset mõju mesilastele, mis omakorda võib mõjutada toiduainete tootmist ja ökosüsteemide stabiilsust. Seda põhjusel, et mesilaste suurim töö on tolmendamine ja kui mummusid on vähem, siis seda rolli ei saa täita inimene.
Mesilaste kaitsmine, korjemaade rajamine ning hoidmine ja nende elupaikade säilitamine on olulised tegevused, et leevendada nende negatiivset mõju kliimamuutustele.
Kliimamuutuste vastu saab igaüks teha oma osa, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja toetada keskkonnasõbralikke tegevusi (ringmajandus, energiasääst, vähenda sünikujalajälge, säästa vett ja vähenda jäätmeid).
Hoiame ilma ja mesilasi ja mesinik saab oma tegevustega mesilasperesid toetada ning preemiaks saab mõnusa koguse maitsvat mett😊.