Meilt alatasa küsitakse, et mis mesinik talvel teeb ja kuidas mesilased talve üle elavad? Tegelikult on vastust kasulik teada kõigile ja sel korral sellest ka pikemalt jutustame.
Talv on suurim väljakutse nii mesilastele kui mesinikule. Võib öelda, et mesilasperede talvitumine on kogu mesinduse telg, iga mesiniku tõeline eksam. Mesilasperede halb talvitumine viib sageli nende hukkumisele või olulisele nõrgenemisele.
Sellest, kuidas mesilased talvituvad, sõltub oluliselt perede areng kevadel ja tootlikkus suvel. Hea talvitumise järel on mesilaspered kevadel tugevad ja mesinikul rõõmus meel ning motivatsioon nende eest kogu suve hoolt kanda.
- Mesilaste pesaruumide koondamine algab viimase mee võtmisega (augustikuus). Isegi kui sel hetkel tundub, et mesilasi on alles palju ja neile jääb tarus ruumi väheks, siis tegelikult on vaja teada, et tegemist vanade korjemesilastega, kes kaovad mõne nädala jooksul.
- Talvised mesilased on pikaealised. Kui suviste mesilaste eluiga kestab 30−35 päeva, siis talvistel 6−8 kuud ja isegi kauem. Seega kuni 10 korda kauem kui suvistel. On tehtud kindlaks, et mesilaste eluiga on otseses sõltuvuses haudme kasvatamisest ehk toitepiima eritamisest.
- Kui mesi tarust ära võetakse alustatakse mesilastele täiendussööda andmist, mis on mesilasperele talve üle elamiseks elutähtis.
- Mesilased on sunnitud elama kogu sügise, talve ja kevade ühekülgsel suhkrusöödal, kuid nad on targad loomad, kes siirupi ümbertöötlemise käigus lisavad sellele vähesel määral fermente ja proteiine.
- Mesilased, kellelt mett ära ei võeta suve lõpus saavad kasutada seda talvel enda toiduks. Mesi on ju mesilaste poolt suure töö tagajärjel valminud toode, mis on parim kasutada inimesele tervise tugevdamiseks ja mesilastele sobib superhästi ka suhkrulahusena antav sööt.
- Mesinikul on eesmärk, et 20. augustist kuni oktoobri alguseni sündinud noored mesilased moodustaksid 3,5-4,5 kg kaaluva talvekobara, milles talv kenasti üle elada.
- Hilissügisel (november), kui kõik haue (uued mesilased) on juba koorunud, tehakse viimane varroatoositõrje (s.o lest, mesilaste enamlevinud haigustekitaja). Mesilaste ravimine õigel ajal on samuti eelduseks, et kevadeks on alles terved ja tugevad mesilaspered.
- Edasi tuleb mesinikul mesilaspered sättida talvekorda – kaetakse osaliselt ja tehakse väiksemaks lennuavad, tarudele pannakse kaitseks lindude ja nugiste eest, ümber võrgud. Taru ette võib veel asetada plaadi, mis kaitseks otsese tuule eest.
- Töömesilane püsib elus 2-3 ööpäeva kuni +10 C juures, kolm tundi +4C juures ja tunni -4 C juures. Kui temperatuur langeb alla +19 kraadi, hakkavad mesilased moodustama väikseid rühmasid.
- Talvekobaras mesilased kogu talve üle elavadki. Mesilasperele talvitumiseks on oluline tarude soojustus ja ventilatsioon.
- Mesilaste liikumine kobaras tekitab tasast suminat. Tasub teada, et mida aktiivsemad on liigutused, seda rohkem sooja nad tekitavad.
- Normaalses talvituvas mesilasperes on 10 000 – 20 000 mesilast.
- Kõige madalam kriitiline temperatuur mesilaste kobara keskel on +14 C. Alla selle võivad mesilased lihtsalt surnuks külmuda.
- Temperatuuri hoidmiseks kobaras kogu talve vältel toituvad mesilased nende ümber asetsevates kärgedes olevast söödast. Söödakulu on erinevatel andmetel 25-100g ööpäevas, aga sõltub ka mesilaspere suurusest.
- Mesiniku põhitegevus sügistalvel on kärgede sulatamine vahaks ning kevad-talvel inventari korrastamine, sh uute raamide ettevalmistamine uueks hooajaks.
Teadlik ja mesilasesõbralik mesindus vähendab mesilaste stressi, annab neile rohkem võimalusi ise otsustada ja oma tahet järgida. Läbi selle on mummud eluvõimelisemad ja peavad kauem muutuvates ilmastikuoludes vastu.