Pärn on lehtpuu, mis kasvab 30-40 meetri kõrguseks. Pärnad õitsevad juulis küllaltki lühikest aega, vaid 10-15 päeva. Sel ajal on pärnade läheduses tunda tugevat magusat lõhna ja summutavat 🐝🐝 suminat aga korjamist see ei sega, sest nii inimesel kui mesilasel on seal oma asi ajada 😊.
Õied ja mesi
Tugev magus lõhn meelitab ligi mesilased. Puhas pärnaõiemesi on väga hinnatud. See on hea maitse ja raviomadustega, lisaks mõjub rahustavalt.
Ravimiseks kasutatakse kuivatatud õisikuid koos nahkja kandelehega. Korjama peabki noori, äsjapuhkenud õisi. Õisikud tuleb kuivatada varjulises kohas õhukese kihina, kiiremaks kuivatamiseks võib kasutada veidi kõrgemat temperatuuri (mitte üle 40ºC).
Pea meeles, et kõige paremad on need õied, millisel on nii lahti läinud õisi kui ka alles kinniseid õienupukesi.
Kuivatatud pärnaõied kõlbavad kasutada vähemalt kaks aastat. Säilita neid pimedas ja jahedas kohas (näiteks paberkotis ja köögikapis).
Milleks pärnaõisi kasutatakse?
Pärnaõitest valmistatud teed kasutatakse kõige rohkem külmetushaiguste ja gripi korral palavikualandajana, see soodustab higi- ja uriinieritust ning teel on ka põletikuvastane toime. Pärnaõieteed võib kasutada köha leevendamiseks ja kurgu kuristamiseks. Ülemiste hingamisteede põletiku korral soovitatakse teha pärnaõieauru.
Pärnaõied tõstavad ka organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele.
Rahutuse, ärrituse, närvilisuse ja unetuse korral võib juua pärnaõitest valmistatud teed, millele soovitatakse lisada mett.
Pärnaõieteed võib kasutada spasme lõõgastava ja valu vaigistava vahendina seedeprobleemide, gaasivalude korral, samuti sapipõie tegevuse ergutamiseks. Isegi veresoonte lupjumise, kõrge vererõhu, südamekloppimise, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandi, kuseteede põletike ning seeninfektsioonide korral soovitatakse juua pärnaõieteed.
Et pärnaõite toimel suureneb sapieritus ning tekib hea isu, siis on isututele, närvilistele lastele pakutud pärnaõieteed meega.
Vanniveele lisatuna leevendavad pärnaõied lihaspingeid ja reumavalusid ning podagrat.
Kindel on see, et kuldne pärnaõis leevendab külmetust ja grippi ning turgutab tervist mitmel moel.
Kohe, kui külmetus või gripp tunda annab, soovitatakse juua kuuma pärnaõieteed. Meil on pärnaõisi ammustest aegadest tuntud kui tõhusat higistusvahendit ja palavikku langetavat ravimit külmetuse puhul. Nüüdseks on selgunud, et pärnaõite tugevalt higistama panev ja neerude tegevust ergutav toime aitab kehast kiiresti eemaldada bakterite või gripiviiruste toodetavaid toksiine, seetõttu jäävad rasked tüsistused (ka lastel) ära.
Mida peaks teadma?
Kuna pärnaõites on palju erinevaid keemilisi ühendeid, siis raseduse ja rinnaga toitmise ajal soovitavad autorid pärnaõietee joomisest pigem loobuda või kasutada seda ettevaatlikult.
Päevaseks optimaalseks annuseks on 2-4 grammi pärnaõisi. Erinevate keemiliste ühendite sisalduse tõttu pärnaõites võiks pärnaõieteed tarbida kuni kolmenädalaste kuuridena.
Ägedate südame- ja veresoonkonnahaiguste korral tuleks pärnaõietee joomist vältida. Arvatakse, et pidev pärnaõite kasutamine viib organismist kaaliumi välja ja seetõttu südamelihase jõudlus väheneb.
Harilik pärn kui suurepärane meetaim
Meie mesilasgrupid asuvad vahetult vanade ja võimsate pärnapuude juures, seega on hea teada ka järgmist.
Pärnal eritab nektarit kogu õiepõhi, aga õis on lahtine ja vihmasajud uhuvad nektari õiest välja, seetõttu meekorje pärnalt Eestis ka iga aastal ei õnnestu. Keskmiselt saadakse pärnalt rikkalik korje iga üheksa aasta tagant, kusjuures vanadel puudel on nektarieritus suurem kui noortel.
Valmiv mesi tarus on teravamaitseline, kaanetatult väga maitsev, meeldiva pärnaõie-lõhnaga, helekollane, värvitu või nõrga roheka varjundiga. Kristalliseerub hele- või hallikaskollakaks kõvaks massiks.
Pärnaõiemett peetakse eriti heaks meeks.
Keskmiselt pärnalt saab aastas 16–30 kg mett, aga 1 ha pärnametsalt üle tonni. Igast pärnaõiest saab 25 ml mett. Meesaak oleneb liigist: mõnelt liigilt ei saa peaaegu üldse mett.
Eriti rohkelt eritab pärn õienektarit hommikuti ja õhtu eel ning just siis külastavad mesilased pärnaõisi kõige rohkem.
Postituse kirjutamisel on kasutatud allikatena eestiloodus.ee artikleid.