Sel korral kirjutan miks on oluline vaarikataimi kasta. Seda põhjusel, et viimastel aastale on just enne jaanipäeva Eestis pikalt põuane. Sel ajal kui suvelilled terrassil ja peenras ootavad kastmist, siis võime unustada vaarikad ja maasikad, mis tegelikult vägagi vajavad kasvamiseks ja saagi andmiseks korralikku kastmist.
Vaarikas on tegelikult niiskusnõudlik kultuur ja eriti tundlik on ta kevadel külgvõrsete kasvamise ja suvel viljade moodustamise ning arenemise ajal. Kastmine aitab tagada, et vaarikataimedel oleks piisavalt niiskust, et nad saaksid hästi kasvada, õitseda ja vilja kanda. Noored taimed vajavad tavaliselt rohkem niiskust, samas kui täiskasvanud taimed võivad olla veidi põuakindlamad. Esmalt on oluline jälgida mulla niiskust ja kasta vaarikaid siis, kui muld on kuivaks muutunud või kui taimed näitavad märke stressist, näiteks närbumist või kuivamist.
Vaarikate kastmine on oluline nende taimede tervise ja saagi jaoks ja seda mitmel põhjusel:
Niiskuse säilitamine: Vaarikad vajavad piisavat kogust vett, et kasvada ja areneda. Kastmine aitab hoida mullas piisavalt niiskust, et juured saaksid seda imada. Eriti kuivadel perioodidel on oluline tagada, et vaarikataimed ei kuivaks üle, kuna see võib mõjutada nende kasvu ja viljade arengut. Kuivas mullas halveneb toitainete omastatavus.
Saagi kvaliteet: Korralik kastmine aitab vaarikatel toota suuremaid, mahlakamaid ja maitsvamaid marju. Piisav niiskus tagab marjade täidlase kasvu ning aitab vähendada kibeduse või mõru maitse teket.
Stressi vähendamine: Kui vaarikataimede juured jäävad pidevalt kuivaks, võib see põhjustada taime stressi. Stress võib omakorda suurendada haiguste ja kahjurite riski. Regulaarne kastmine aitab vähendada taime stressi ning hoiab vaarikataimi tervetena.
Optimaalse kasvu tagamine: Kui vaarikataimedel on piisavalt vett, saavad nad paremini kasvada ja levitada oma juuri sügavamale mulda. See aitab neil omandada rohkem toitaineid ning toetab nende tugevat ja tervislikku kasvu.
Kestva põua ajal peaksid taimed saama lisavett iga 1-2 nädala tagant. Suurema niiskuskaoga kergematel muldadel tuleks kasta korraga vähem, kuid sagedamini.
Kastmise sagedus ja kogus sõltuvad mitmest tegurist, sealhulgas ilmastikust, mulla tüübist, taimede vanusest ja saagi staadiumist. On oluline jälgida mulla niiskust ja kasta vaarikaid vastavalt vajadusele, et säilitada optimaalne niiskustase.
Vaarikaistandikus võiks kasutada tilkniisutust. Nii juhitakse vesi juurde piirkonda nii, et taime maapealne osa ei märgu. Selle süsteemi kasutamisel väheneb vaarikaistandikes seenhaiguste levik. Torustiku kaudu saab anda vaarikale vajalikke toitaineid vesilahusena. Lisaks on tilk-kastmissüsteemi eeliseks see, et veekasutus on optimaalne ja ei ole vee raiskamist. Tehtavad investeeringud tasuvad end paari aastaga ära, sest töö- ja ajakulu käsitsi kastmisel on palju kulukam.
Tasub teada, et sügisel istutatud vaarikat ei tohikski enam eriti kasta, kuid muld tasub hoida niiskena. Siis pole soovitatav kasta, sest sel ajal vaibub võrsekasv ja algab õiealgmete moodustumine. Kastmine soodustaks kasvu ja lükkaks edasi õiealgmete tekkimise hilisemale ajale.
Kokkuvõtlikult öeldes, kuigi vaarikad on suhteliselt vastupidavad taimed, on neile siiski soovitatav pakkuda piisavalt niiskust, et tagada nende tervislik kasv ja hea saak.